Soojusvahetite põhioperatsioon ja tõrkeotsing

1, soojusvaheti põhitoiming
1. Keemilise tootmiseks vajaliku soojusenergia saab erinevatest soojusallikatest, kasutades erinevaid küttemeetodeid. Materjali kuumutatakse soojusvahetis ja soojuse tuleb soojusülekande pinna kaudu üle viia soojuskandja abil. Seetõttu tuleks kuumutamisprotsessi ajal märkida järgmised punktid:
(1) Auru kuumutamine. Auru kuumutamine peab pidevalt kondenseerunud vee kõrvaldama, muidu koguneb soojusvaheti kondenseerunud vesi, mille tulemuseks on halb soojusülekande efektiivsus ja ebanormaalne kuumutamine. Auru kuumutamise kasutamisel tuleb sageli kondenseeruvaid gaase tühjendada, vastasel juhul väheneb aurukütte efekt oluliselt.
(2) Kuumutamine kuuma veega. Kuuma vee kuumutamisel on tavaliselt madal kuumutamise temperatuur, aeglane kuumutamiskiirus ja stabiilne töö. Kuni kondenseeruvad gaasid regulaarselt tühjendatakse, saab tagada normaalse töö.
(3) Suitsugaasi kuumutamine. See on suitsugaasi kasutamine kütusepõlemisel kütteahjus või muudes ahjudes, et soojusülekande pinna kaudu soojuse materjalid soojendada. Omadus on see, et küttetemperatuur on kõrge, soojusallikat on lihtne saada, kuid temperatuuri pole lihtne reguleerida ja suurema osa soojusest võtab ära heitgaasi. Seetõttu pöörake operatsiooni ajal tähelepanu kuumutatud materjali vedeliku tasemele, voolukiirusele ja auru tootmisele kogu aeg ning saavutage regulaarne tühjendus.
(4) Termiline õli kuumutamise meetod. Auru kuumutamise temperatuuripiirangute tõttu, kui materjali kuumutamine peab ületama 180 kraadi, kasutatakse üldiselt soojuseõli kuumutamist. Selle omadused on kõrge temperatuur (kuni 400 kraadi), kõrge viskoossus, halb termiline stabiilsus, tuleohtlikkus ja temperatuuri keeruline regulatsioon. Töö ajal tuleb kuuma õli ahju temperatuuri rangelt kontrollida ning sisselaske- ja väljalaskeava torusid ning keskmise voolukanalit tuleb regulaarselt kontrollida skaleerimiseks. Termilise õli regulaarne drenaaž, õhutamine, filtreerimine või asendamine tuleks läbi viia.
2.. Kemikaalide tootmisprotsessides on tavaliselt kasutatav jahutusvahend vesi, õhk, propaan jne.
(1) veejahutus. Jahutamiseks vee kasutamise eeliseks on see, et seda on lihtne hankida. Puuduseks on see, et veetemperatuuri mõjutavad hooaja- ja veeallika muutused. Operatsiooni ajal tuleks vee temperatuuri regulaarselt kontrollida, et reguleerida tegelikku temperatuuri ja vee tarbimist.
(2) Õhu jahutamine. Jahutusvedelikuna kasutamise eeliseks on see, et seda on lihtne hankida. Puuduseks on see, et soojusülekande koefitsient on väike, mis nõuab suurt soojusülekande pindala. Selliste probleemide tõttu nagu veeallikas ja veereostus on õhk muutunud jahutusvedelikuna üha laialdasemalt. Tööl tuleks õhutarbimist kohandada vastavalt hooajakliima muutustele.
(3) propaani jahutamine. Kui materjali vajalikku temperatuuri ei pääse jahutusvett, saab propaani kasutada jahutusvedelikuna. Omadused on madala temperatuuri, mitte söövitavuse ja vee sissetungi range kontrolli propaani keskmise töö ajal, et vältida keskmise kanali külmumist ja ummistust. Soojusvaheti sisse- ja väljalaskeava temperatuure, samuti propaani aurusti vedelikku ja rõhku tuleks regulaarselt jälgida.
3. jahutatud aine kondenseerimise protsessi gaasilisest olekust vedelasse olekusse nimetatakse kondenseerumiseks. Kui kondenseerumisoperatsioon tuleb läbi viia vähendatud surve all, tuleks tähelepanu pöörata mittekondenseeritavate gaaside tühjenemisele aurus.
4. Soojusvahetite õige kasutamine on üks peamisi keemiatootmise seadmeid. Ainult ohutu ja korrektne töö võib tagada nende ohutu töö ja saavutada olulist tõhusust. Soojusvahetite struktuurseid vorme on mitmesuguseid ja siin tutvustame ainult torukujuliste soojusvahetite kasutamist.
(1) Enne tootmist tuleks täielikkuse ja kasutatavuse osas kontrollida rõhu gabariidi, termomeetri, ohutustaseme gabariidi ja sellega seotud ventiili.
(2) Enne auru kasutuselevõtmist avage kondensaatventiil, et eemaldada kogunenud vesi ja mustus; Õhu ja kondenseeritavate gaaside eemaldamiseks avage õhutusventiil.
(3) Kui soojusvaheti tööle võetakse, avage kõigepealt külma töötava vedela klapi ja õhutusklapi, et sinna vedelikku süstida. Kui vedelikutase jõuab määratud tasemeni, avab aeglaselt või korduvalt auru või muu kütteagendi klapi, et saavutada enne kuumutamist eelsoojendus, et vältida äkilist jahutamist ja kuumutamist soojusvaheti kahjustamist ja selle kasutusaja vähendamist.
(4) Kontrollige regulaarselt temperatuuri ja rõhu muutusi nii kuuma kui ka külma töötava keskkonna sisse- ja väljalaskeavas. Kui temperatuuri või rõhu muutused ületavad piiri, tuvastage põhjus kohe ja kõrvaldage rikke.
(5) Analüüsige regulaarselt keskmise koostise muutusi, et teha kindlaks sisemine leke, et seda õigeaegselt käsitseda.
(6) Kontrollige regulaarselt soojusvaheti lekkeid, korpuses olevaid muudatusi või vibratsioone ja käsitlevad viivitamatult kõiki probleeme.
(7) tühjendage regulaarselt mittekondenseeritavad gaasid ja kondensaadid, eemaldage mustus õigeaegselt vastavalt soojusülekande efektiivsuse vähenemisele ja parandage soojusülekande efektiivsust.